Juba 14. märtsist saab esitada töid Kuldmuna 2022 konkursile! Ilmselt on paljudel turundajatel, kes Kuldmuna konkursile töid esitavad, üks kindel siht silme ees – tulla koju selle kõige kuldsema munaga. Selleks, et saaksid sel aastal konkursil töid esitades särada, palusime eelmise aasta žürii liikmetel jagada oma kommentaare, soovitusi ning meenutusi eelmise aasta töödest.

Omapoolseid näpunäiteid jagavad reklaamižürii esimees Oliver Lomp, reklaamižürii liige Helen Illend, disainižürii II esinaine Kärt Villmann ja disainižürii II liikmed Laurence Duchemin ning Maria Muuk. 

Mõjus case study on lühike ja faktipõhine

Kuldmuna eelmise aasta reklaamižürii esimees Oliver Lomp tunnistas, et eelmise aasta konkursitööde tase oli küllaltki ebaühtlane. “Tuleb tunnistada, et mõne kategooria puhul, kuhu oli esitatud võrreldes teiste kategooriatega kõige rohkem töid, oli isegi shortlist’i koostaminekeeruline,” tõdes Lomp. Ta lisas samas, et teisalt oli jälle kategooriaid, kus oli palju tugevaid töid, mis tegi munade jagamise keeruliseks.  

Reklaamižürii liige Helen Illend sõnas, et teda üllatas võib-olla kõige rohkem just see, et kategooriates, kus tema eeldas, et on esitatud palju töid, oli esitatud just vähem töid ning vastupidi. Huvitava faktina tõid Oliver Lomp kui ka Helen Illend välja, et eelmisel aastal olid enamus Kuldmunale esitatud töödest sotsiaalkampaaniad ja mitte toodete müügile suunatud kampaaniad.  

“Tihti kumas case´ide puhul läbi ka see, et nad olid natuke liiga pikad ja väsitavad. Case study video peaks olema pigem lühike ning faktipõhine,” tõdes Lomp ja lisas, et maailma reklaamiagentuurid juba liiguvad antud lähenemise poole. Oluline on teada, mida tehti, miks tehti, kuidas tehti ja mis olid tulemused.  

Visuaalid ja videod toovad selgust

Žürii esimees tõi välja ka selle, et agentuurid võiksid rohkem vaeva näha reklaamtekstidega. “Selles kategoorias oli kõige rohkem töid esitatud, kuid sellest hoolimata tuli shortlist nendest töödest nii-öelda kokku punnitada.”  

Lombi sõnul võis peamiseks probleemiks olla see, kui tööd olid kehvasti esitatud ning žürii ei pruukinud nendest aru saada, mistõttu ei jõudnud sellised tööd ka shortlist’i. Ka Illend nõustus antud väitega ja lisas, et alati on hea, kui case study videote kõrval on kohe olemas ka visuaalne pool – foto ning pilt, et hiljem oleks töid hinnates hea meenutada, milline täpselt oli kampaania terviklahendus. “Kui on võimalik näidata materjali, siis näidake rohkem materjali,” soovitas Illend. “Samuti võiks reklaam täita natuke kõrgemat eesmärki kui lihtsalt müük,” lisas Lomp lõpetuseks. 

Ka disainižürii II üks liikmetest, Laurence Duchemin tõdes, et mõne esitlustöö puhul ei toodud välja olulisemaid fakte, mistõttu ta tundis, et miskit nagu jäi vajaka. Duchemin lisas ka, et oli kategooriaid, kus võistlustöödel puudus selgitav video, mis oleks žüriiliikmetele andnud otsuse tegemisel kindlasti palju visuaalset selgust. Antud väitega nõustus ka Maria Muuk, kes arvas, et see võiks olla kindlasti üks soovitus tulevastele kandideerijatele. “Kui vähegi võimalik, siis soovitaksin, eriti just näiteks keskkonnadisaini kategooria puhul, organiseerida videoülesvõte, mis annaks žüriile võistlustööd hinnates rohkem infot just võistlustöö ruumilisuse kohta ja sellest, millise tunde see näiteks kohapeal külastades inimestele annab.”  

Esitlusest peab tulema välja töö iva

Laurence tõi omapoolseid soovitusi jagades välja ka mõtte, et disainikategooriate puhul on võistlustöid esitades oluline pöörata tähelepanu tekstile. See peaks olema täpne ning informatiivne. “Kuna mul puudub Eesti taust, siis oli minu jaoks oluline tekstide täpsus ning informatiivsus. Seega anna edasi omapoolne konseptsioon ja kuhu sa sellega sihid,” lisas ta. Laurence soovitas ka neil turundajatel, kes esitavad konkursile sama töö mitmes kategoorias, läheneda igale presentatsioonile individuaalselt, lähtudes tööde enda olemusest. Kõik peab olema omavahel harmoonias.  

Disainižürii II esinaine Kärt Villmann lisas omaltpoolt, et Eesti disain on väga kõrgel tasemel juba ammu ning me oleme väga konkurentsivõimelised ning häid töid on palju. “Kuldmuna konkursi osas on suur tähtsus just esitlusel ja selle osas on veel arenguruumi.” Ta tunnistab, et mõnikord võib olla raske oma tööst just see number üks iva välja noppida, mis selle asja lahendab, kuid just see kontseptsioon või mõte, mis antud töö taga, tuleks oma esitluses välja tuua. Just see võib aidata viia su töö võidule,” leiab ta. 

Merilin Blöndal, Dalton

Kõik uudised