Möödunud laupäeval said Taeva Pesamunal osalenud tiimid ülesandeks meisterdada kampaania, mis tooks koolidesse rohkem meesõpetajaid. Lahenduse leidmiseks oli neil aega kõigest 48 tundi. Shortlisti mahtus kuus tööd, võitja valitakse nelja parima hulgast.

Esikoha ning Cannes’i reklaamifestivalile pääsu eest hakkasid võitlema 42 tiimi, neist 34 esitasid oma töö. Taevas Ogilvy strateeg ja žürii juht Toomas Järvet sõnab, et tööde tase oli hea. Seda näitab seegi, et kuigi algselt oli plaanis valida kolm finalisti, antakse võimalus oma tööd žüriile esitleda neljale tiimile.

“Töid oli palju ning valik oli väga värvikirev,” ütleb ta. “Tore, et oli ka humoorikaid variante, mis silma rõõmsaks tegid. Ei võetud kõike tõsiselt. Oli meisterlikku disaini ning läbimõeldust. Mõne töö puhul isegi üllatas, et jõuti kõik nii põhjalikult läbi mõelda ja vormistada. Samas oli näha ka teist äärmust. Kokkuvõttes oli siiski tunda, et noored pingutasid.”

Kampaania eesmärgiks oli öelda: mees, tule õpetajaks! Teeme nii, et mehed tunneksid, et see on sama oluline ja võrdväärne karjäärivalik kui iga teine. Teeme seda kindlasti nii, et naised ei tunneks, et nemad ei ole enam oodatud või et see riivaks töötavaid naisõpetajaid.

Žüriisse kuulusid tänavu Anne Tääkre (Balbiino), Anne Vetik (Trickster Studios), Eveliina Ots (Noored Kooli), Henrik Salum (Gustav Adolfi Gümnaasium), Lauri Tikerpe (Optimist), Reelika Lepp (Omniva), Risto Oja (investeerimisfondi juht ja õpetajakoolituse tudeng).

Tööd, mis hakkavad võitlema võidu nimel

(terve töö nägemiseks vajuta töö nimel)

“Mees klassi ees” (Reigo Metsik, Mirell Šmidt, Kätrin Sibul)

Tekkinud on stigma, et õpetajatöö on mõeldud naistele, sest valdavalt nähakse selles positsioonis just naisi. Meeste jaoks ei tundu õpetajatöö teiste karjäärivalikutega võrdväärne. Ühiskonda juhtivale positsioonile sobivad erinevate omaduste ja kogemusega inimesed. Vanasõnast “Kes ees, see mees” alguse saanud lõbus sõnamäng tekitab möödujale äratundmismomendi ja püüab pilku. Sõnum saab vastavalt reklaami asukohale muutuda (nt jõusaalis võidumees, raamatukogus sulemees).

“Mehed kooli!” (Grete Õunapuu, Andra Järva)

Mehed sihtrühmana on korraga nii keerulised kui ka lihtsad. Uuringute järgi on mehi reklaamiga mõjutada väga keeruline. Mehed väidavad küsitlustele vastates ise, et reklaam kui valdkond neid ei huvita ega mõjuta. Jah, see on tõsi. Aga mitte sellepärast, et nad reklaame ei näe või ei kuula. Näevad küll.

Üks peamisi põhjusi on selles, et Enamik reklaame mehi ei kõneta. Enamik reklaame ei ole tehtud meestele mõistetavas keeles ja kõnepruugis. Meestega on tegelikult väga lihtne. Meestele tuleb öelda otse ja selgelt, miks see asi talle hea on ja mida ta tegema peab.

Meie copy on selge, üheselt mõistetav, julge ja silmatorkav. Kummutame müüti, et õpetajatöö on naiste amet. Mees on mehelik kui ta julgeb eristuda, standarditest välja astuda ja teha midagi teistmoodi.

“Õpetamisel on jumet” (Mari Hairk, Karolin Linamäe)

Anname õpetaja ametile uue jume. Sõna otseses mõttes. Õpetajad on enamat kui pedagoogid. Läbi hariduse avavad ja rikastavad nad noorte maailma ning vormivad järgmise generatsiooni tegijaid. Nad on suunamudijad, arengutreenerid, arvamusliidrid, eeskujud, sõbrad ja usaldusisikud. Nad on piiramatu võimuga maailmamuutjad, sest nemad kujundavad tuleviku tegijaid.

Stigmasid üksi murda on keeruline. Eriti vähemuses olles. Sellepärast on kampaania väga oluliseks sidusrühmaks naissoost elukaaslased, vanemad, sõbrad ja kolleegid. Inimesed, kelle tugi, innustus ja märkamine on toeks potentsiaalsele kandidaadile, nägemaks õpetaja ametit selle maailmamuutva tööna, mis ta on. Tehniliselt muudavad ka nemad maailma.

“Samm klassiruumi, jälg tulevikku” (Rezete Karu, Aleksandr Vjunov, Jelizaveta Karavajeva)

Õpetajaamet on stereotüüpselt naiste töö. Koolinoored, kellest mõned on potentsiaalsed õpetajad, näevad valdavalt naisõpetajaid ja stereotüüp saab järjekordse tõestuse. Mehi selline elukutse valik ei kõneta. Lõpptulemusena on ühiskond ebavõrdsem ja tööturg sooliselt segregeeritud. Ühiskond ja tööturg, kus niigi juba valitseb õpetajate puudus. Iga laps Eestis aga väärib väga head haridust.

Loovkampaanias läheneme meeste ambitsioonidest ja edumeelsusest – karjääritrepil edasi jõudmisest ning enda teadmiste edasi andmisest nooremale põlvkonnale. Sõnum annab edasi mõtet, et kõigil kõrgharidusega inimestel, sh meestel, on võimalus panustada Eesti tulevikku läbi noorte õpetamise ja harimise. Ning olla noortele eeskujuks, arvamusliidriks ja inspiratsiooniks läbi enda kogemuste ja teadmiste.

Tööd, mis jõudsid shortlist’i, kuid mitte finaali

“Hariduse eestvedajaks!” (Sigrid Kaljund, Kert Kask, Anett Veske, Taavi Pleiats)

Probleemi ja eelarvamuste adresseerimiseks loome kampaania, kus:

• maandame hirmu õpetajaameti ees – sa ei pea igaveseks kooli jääma;
• suuname mehi kaaluma õpetajaametit – see on üks aste sinu karjääriredelil;
• toome eeskujuks inimesi, kes on taolise karjääripöörde juba teinud;
• kasutame kampaania lansseerimise ajal päevakajalisi võrdlusi.

“Tõeline tegija on õpetaja!” (Egle Leppikson, Erle Leppikson, Arabella Veskis, Anete Ilves)

Kampaania jaoks oleme loonud neli meeskarakterit, keda seostame tegevustega, mida ühiskonnas peetakse üldiselt endiselt meeste pärusmaaks. Samas ei välista need valdkonnad kuidagi naisi. Tegevused on seotud saavutusvajaduse rahuldamise ning ühiskondliku ja majandusliku staatuse pälvimisega. Idee seisneb selles, et toome välja konkreetse tegevuse ja kõrvutame seda mõne õpetajaameti ülesandega.

Sõnum on üles ehitatud veidike provokatiivsel noodil, et panna inimene mõtlema, kas need tegevused, mida laiemalt seostatakse nn tegijatega, on ikka need, milleks neid peetakse.

Mis saab edasi? 

Täna, 22.03, esitavad noored oma töid žüriile. Seejärel valitakse võitja, kelle teeme teatavaks uuel nädalal. Autasu saab võidutiim kätte 19. aprillil toimuval Kuldmunal. Juunis ootab parimat Cannes’i reklaamifestivali noortekonkurss!

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised