Ma olen selle TULI palutud nupu kirjutamisel natuke kahvlis. Ühelt poolt meenub, et auto tahavaatepeegel on põhjusega 10 korda väiksem kui tuuleklaas ettepoole vaatamiseks, teisalt jällegi mõlgub mõtteis Juhan Liivi “kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta”, kirjutab Taevas Ogilvy loovjuht Heiki Urbala.

Justkui nagu poleks väga point’i juba tehtud asjade sahtlis müristada, pigem tuleks uusi asju teha. Samas Kuldmuna arhiivi piiludes lööb kena nostalgialaks mind “nokki” ja tõden, et 1000% tasub vanades asjades sobrada. On õpetlik ja tore ka.

Seega, head noored ja vanad, siit see meenutus tuleb. Mäletan 2003. aastast mingeid asju väga selgelt ja teravalt, mingid asjad on täielikult mälust kustunud. Aasta varem sain ma läbi suure jubimise ja 7-aastase õpinguteodüsseia lõpuks kätte EKA graafilise disaineri diplomi.

Selleks ajaks oli mul erinevates reklaamiagentuurides tööstaaži kogunenud täpselt sama palju kui õpingutele investeeritud aeg – seitse aastat. Igatahes tundus 26-aastaselt sobiv aeg asutada täisteenust pakkuv reklaamiagentuur ja alustada iseseisva ärimehe eluga.

Paha mees

Tehtud ja alles hiljem mõeldud. Koos äripartner Katrin Kulliga sündis reklaamiagentuur Dreamers. Kui sul on oma isiklik reklaamiagentuur, on vaja ka auhindu! Olin enne seda käinud paar korda Golden Drumi festivalil ja vaikselt tundus, et hakkan aru saama, kuidas reklaamimasin töötab.

Selge see, et alustav reklaamiagentuur tegi 2003. aastal pigem voldikuid ja kliendilehti kui geniaalseid brändingukampaaniaid. Kuldmunal polnud lihtsate voldikutega aga suurt lootust mune võita. Mida siis teha?

Elus peab õnne olema ja seda mul toona oli, sest see oli esimene aasta kui kuulutati välja noortekonkurss nii töötavatele kui ka õppivatele noortele. Pikka mõtlemist ei olnud, panin Dreamersi nimel kirja töötavate noorte tiimi “Unistajad” ja võtsin punti Dreamersi verivärske kunstilise juhi Lauri Tuuliku.

Edasi on mu mälu suhteliselt udune. Ma ei mäleta, kuidas me Lauriga koos võidutööd tegime. Kas me omavahel vaidlesime või midagi pikalt arutasime ja analüüsisime? Briif noortele pesamunadele oli lihtne: kuidas panna lapsevanemad oma lastega rohkem tegelema.

Mäletan, et tulistasin puusalt lahenduse “Laps, kelle jaoks vanemad aega ei leidnud”, otsisin Google’ist suvalise Hitleri pildi ja kuidagi automaatselt eeldasin, et kui selline väga, väga paha mees nagu Hitler on saanud suureks kasvada ja hunnikutes inimesi maha tappa, siis peab tal olema olnud väga, väga halb ja lapsevanemate tähelepanuta lapsepõlv.

Ma igaks juhuks ei hakka täna, 2026. aasta alguses ennast harima ja Hitleri lapsepõlve kohta uurima. Seda oleks pidanud siis tegema. See on üks asi, mida aastad on õpetanud– selles ametis ei saa kunagi olla piisavalt tark. Alati saab teha rohkem taustauuringuid, kõik paremini ja sisulisemalt läbi mõelda ning tekstiga täpsem olla.

Meil oli suur isu olla terav ja paati kõigutada. Teha midagi, mis teeks tulemust ja saaks tähelepanu. Kui õigesti mäletan, siis me Dreamersi kontoris kellelegi teisele Hitlerit ei näidanud. Saatsime kavandi Kuldmunale ja kolleegide küsimused tabasid meid hiljem. Aga siis olime juba kuldse munaga mehed ja keegi meiega ei tõrelenud!

Kõva mees

Niuhti oligi käes aeg kobida ühel külmal märtsikuu õhtul Saku Suurhalli. Ronisime hõredas lumesajus treppidest üles ja ajasime ennast läbi kana pepuaugu (ikka peab ju üritusel kontseptsioon olema) suurde Kuldmuna saali.

Mune jagati sel ajal oluliselt vähem. Kuldmuna arhiivis on sellest aastast 42 erinevat muna. Ilmselt saadeti siis ka vähem töid kui praegu. Ootasime ja ootasime ja ühel hetkel tundus, et me ei võida Dreamersiga mitte midagi.

Kui pead end jube kõvaks meheks, aga midagi ei võida, on väga s*tt tunne. Äkitselt oli aga laval Rein Iida agentuurist Adell Saatchi & Saatchi. Rein vedas sel hetkel tublilt TULI eellasse ERALi tegevust.

Võitsime “töötavad noored” kategooria ja mäletan, mis Rein mulle ja Laurile lavalt ütles: “Ägedad kutid olete, teie vanemad võivad küll uhked olla, kuidas nad teid kasvatanud on.”

Ilmselt on see Reinu kiitus mul elu lõpuni meeles. Ma tean, et osad pikemalt reklaaminduses olnud inimesed kutsuvad Kuldmuna üritust “tapeedi ürituseks, kus kõigile mune jagatakse.” See pole nii. Võitmiseks on vaja palju kodutööd teha ja pingutada.

Pettunud mees

Suurel osal kuldsetel munadel on oma lugu rääkida. Kui ma õigesti mäletan, siis meie Hitleri muna lugu on selline, et juhendis oli kirjas, et võidutöö teostatakse päriselt ja pääseb uhkelt välimeediasse.

Meie muidugi nihelesime kontoris ja muretsesime, kust saame autoriõigustega Hitleri pildi ja kui suur jama sellest tulla võib, kui välimeedias on Dreamersi noorte poolt loodud vanemluse kampaania, millel peal Hitleri foto.

Meie pettumus oli väga suur, kui selgus, et tänavatele ilmus hoopis Imagine’s töötanud Tom Valsbergi ja Kalev Külaase “Laps pole nukk” kampaania, mis võitis õppivate noorte kategoorias. Meie konkurendid olid enne meid selgeks saanud lause lõppu käivate hüüumärkide kasutamise ja lisaks olid nad osavalt kujundanud mõned sõnad läbivalt suurtähtedega, mis oli toona moodne disainivõte.

Samuti võis olla asi selles, et žüriiliikmed ja ka tollane ERALi juhatus aimas, et kui Urbala-Tuuliku loodud Hitler tänavatele ilmub, võib sellest väga suur jama tulla – ükskõik kui üllas eesmärk reklaamil ei oleks.

Kuna juhendis polnud täpsustust, kas tänavatel näidatakse õppivate või töötavate noorte võidutööd, polnud meil midagi kobiseda. Võtsime rõõmuga vastu selle, mis anti ja olime ka selle munajupikese üle väga õnnelikud. Tänaseks on tegu tükikese Eesti reklaami ajalooga.

Peale esimest võitu oli mul igatahes palju selgem, kuidas võitmine päriselt käib. Ja isu lavalt alla publiku poole vaadata oli kordades suurem kui varem. Esimene on eriline ja hädavajalik, sest peale seda saab tulla teine ja kolmas ning hea õnne korral saab sinna otsa tulla kuldseid trumme ja Cannes’i lõvisid ja miks mitte ka ükssarvikuid ja muid suuri asju.

Olin siis ja olen siiani auhindade usku. Auhinnad näitavad agentuuride hetkevormi ja annavad tiimidele endile väikese kompassinoole, kuhu suunas edasi kihutada.

Autor: Heiki Urbala, Taevas Ogilvy
Toimetas: Siim Kera, TULI

Kõik uudised