Kuldmuna 2020
disainižürii esimees Taivi Koitla räägib,
millised tööd tänavu konkursile oodatud on.

Palun
tutvusta ennast – millega oled tegelenud, mille eest vastutanud ja mis praegu
käsil? 

Viimased 11 aastat ja mõned kuud peale olin
ametis Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonidirektorina. Vastutasin seal
lühidalt öeldes tervikliku kontseptsiooni juhtimise eest – alates üürnikega
toimuvast (profiil, väljanägemine, ostukeskkond, kommunikatsioon,
teenindustase), sise- ja väliskommunikatsioonist, keskusega seotud nähtavatest ja nähtamatutest nüanssidest ning lõpetades mõistagi otsese
turunduskommunikatsiooniga. See roll oli erakordselt põnev, pingeline,
rutiinivaba ja inspireeriv ning olen väga rõõmus, et lisaks muudele
muljetavaldavatele tulemustele olime oma eristuva visuaalse kommunikatsiooni ja
tegevustega, mis haakuvad konkreetsemalt ka Kuldmuna teemadega, jõudnud paljude
inimeste ja märkimisväärses mahus auhindadeni. 

Enne seda töötasin mitmed aastad reklaamiagentuuris
ja seitse aastat pangandussektoris. Viimastel aastatel on tegevuste loetelus
lisaks põhitööle ka koostöös hea partneriga toidufilmide festivali korraldamine
ning TULI juhatuse liikmena valdkonna parendamises ja arendamises osalemine. 

Möödunud aasta lõpus otsustasin, et ei taha
Viru Keskuses enam jätkata ja on aeg see peatükk sulgeda. Praegu käivitan ühte
isiklikku projekti ning teistest pikaajalistest otsustest olen hetkel
teadlikult hingetõmbepausil. 

Milline
on Sinu kogemus Kuldmunaga ja suhe disainiga? 

Kogemus Kuldmunaga on pikaajaline, ent kuni
möödunud aastani pigem lavaesine. Varem agentuuri esindajana saaki ihaledes,
seepeale Viru Keskuses korralikku munaresti täites. Kokku täitsime selle 11
aasta jooksul Viru Keskuse auhinnakorvi 31 auhinnaga, millest 14 kulda, 9
hõbedat ja 8 pronksi. Kuigi ses loetelus on ka Muusikasõbralikuma ettevõtte,
Aasta Kliendi 2018, Selge Sõnumi 2019 ja mõned tiitlid veel, kuulub põhiosa
sest saagist siiski Kuldmuna loovusfestivali auhindadele. 

Disainiga on suhted kirglikud, kohati
fanaatilised. Jälgin, naudin, analüüsin, arutlen, innustan ja võimalusel
panustan muulgi moel. Siinkohal loen disaini alla laiemat spektrit kui
Kuldmuna loovusfestivalil hindame. Alates tüpograafiast, lõpetades teenuse- ja
suuremahulise disainiga. Olen veendunud, et funktsionaalsus ja hea disain peavad
koos käima. On häiriv, kui disainimise käigus on ära unustatud, miks ja kellele
seda tehakse. Olen kompositsiooni- , detaili- ja terviku tundlik. Näen vähem
kui millimeetri täpsusega, kus midagi on viltu ja saab paremini teha ning olen
tänulik, et koostöös seniste partnerite ja disaineritega ei ole me kordagi lati
alt läbi jooksnud. 

Kas
oled kuulunud ka varem mõnda žüriisse või žürii tööd juhtinud?

Olen nii juhtinud žürii tööd kui ka
žüriisse kuulunud. Teemade ja valdkondade haare on olnud lai: veeb ja reklaam,
moedisain, foto, ostukeskkondade audit, teenindustaseme konkurss,
kohvikonkurss, rahvusvaheline sisearhitektuuri konkurss, restoranide võistlus Eestis
jmt. Küll aga ei ole ma Kuldmuna žüriis olnud ja sellest on veidi kahju. Ka sel
korral ei saa panustada tööde hindajana, ent ka õiglase ja professionaalse
žürii töö juhtimine on väga oluline. 

Mis
on saabuva Kuldmuna disainikategoorias võrreldes möödunud aastaga teisiti?

Sel aastal toimuv Kuldmuna loovusfestival
on märgilise tähtsusega ning kannab sõnumit „loovus liidab“ algsest plaanist
veelgi jõulisemalt. Nimelt on Kuldmunaga ühinenud hinnatud ADC*Eesti konkurss
ja sellest tulenevalt on täienenud ka hinnatavate alamkategooriate arv ja sisu –
seda eeskätt disainikategoorias. 

Terviklikult on muutunud ka žüriiliikmete
arv, mis on varasemast suuremast mahust koondunud seitsmele liikmele. See
muudatus laieneb kogu Kuldmuna võistlusele, ent ei oma võrreldes lisandunud
alamkategooriatega tööde esitajate jaoks muutust. 

Kes
kuuluvad tänavu Kuldmuna disainižüriisse ja miks sa just nemad sinna valisid?  

Disainižürii raudvara on Janno Siimar, kes
on üks ADC*Eesti eestvedajaid ning kelleta seekordset disainižüriid ei kujutaks
ettegi. Lisaks, ent mitte vähemtähtsatena, kuuluvad žüriisse Alari Orav, Karen
Poimu, Jaanus Veerberk, Martin Veisman, Johan Kallas ja Andra Seepter. Olen
kõikide žüriiliikmete tööde ja tegemistega väga hästi kursis ning valisin
teadlikult žüriisse valdkonna tipptegijad, kes hindavad kõrgelt kvaliteeti,
loovust ja meisterlikkust, ent on samas erinevate vaadete, fookuse ja
käekirjadega. Lõin enda hinnangul tasakaalustatud ja õiglase professionaalidest
koosneva žürii ja teadmine, keda sel korral žüriisse kutsuda, sündis vaid mõne
minutiga.  

On põnev, kui erinevalt inimesed maailma
tajuvad ja näevad. Mis on kellegi jaoks loov ja mis mitte, mis on ilus ja mis mitte.
Stefan Sagmeister on tuliselt ümber lükanud, et ilu on vaataja silmades. Tema
on oma mõttetöö ja läbiviidud küsitluste baasil jõudnud arusaamiseni, et ilu ja
selle mõistmine on universaalne. Ootan huviga, kuhu ja mis järeldusele mitte
ainult disainižürii, vaid kogu seekordse Kuldmuna žüriid oma töö tulemusel jõuavad
ja kuidas publik selle vastu võtab.  

Kuldmuna 2020 disainižürii liikmed:

• Janno Siimar / Velvet
• Alari Orav / Aku
• Karen Poimu / Optimist Creative
• Jaanus Veerberk / Koor
• Martin Veisman / Ruum 414
• Johan Kallas / Newton
•  Andra Seepter / Refleks

Kuidas
olla Kuldmuna disainikategoorias edukas?

Edu ei saa ühegi universaalse nõuandega
garanteerida. Küll aga tasub meeles pidada, et žürii hindab loovust JA
teostust. Ent see ei pruugi olla piisav, kui konkursitöö vormistus on kehv ja
sõnum ebaselge. Töö esitamisel tuleb kompaktselt ja selgelt sõnastada, mis on
selle nähtuse kontseptsioon ja/või lugu. Lähtuda tuleb sellest, et žürii ei pea
teadma seda toodet, brändi, taotletud eesmärki või lugu ning hindamisele tuleb
väga suures mahus töid. Elik võtke oma suurepärase disaini vormistust konkursil samuti kui disaini. Kulda ei esitleta kilekotis! 

Tööde
esitamise tähtaeg: 25. veebruar 2020

Kuidas
ja mida esitada: Kuldmuna 2020 juhend

Tööde esitamise keskkond avaneb 25. jaanuaril 2020: defol.io/kuldmuna/2020

Intervjueeris: Silja Oja, TULI

Kõik uudised