Reedel Kuldmuna järelpeol esinevat NOËPi ehk Andres Kõpperit tunnustati hiljuti Eesti muusikaettevõtluse auhindadel hea sotsiaalmeediasisu eest. TULI-le räägib ta, kuidas tema TikTokid sünnivad, mida Eesti turundajad silmas pidada võiks ning mis talle ebamugavust valmistab.

Tulid just A. Le Coq Arenalt, kus sul toimub augustis staadionikontsert. Hea turunduslik lüke on öelda, et see on esimene suur Eesti artisti staadionikontsert.  Huvitav, et keegi teine pole varem soovinud või julgenud seda teha.

Seda võib mõista. See on tehniliselt keerukas ning seal pole pärast Aerosmithi mingi 15 aastat tagasi ühtegi suurt kontserti olnud. Tehniliste lahendustega peab veidi jalgratast leiutama küll ja mingeid asju hakkame titesammul õppima. Järgmisel artistil on seal juba kergem.

Aga lahe, jah, selle peale mängimegi, et see on esimene staadionikontsert. Mõtlesime küll, et see aasta on majanduslangus ja inflatsioon, aga samas, võib-olla läheb edaspidi ainult hullemaks, miks mitte ära teha see asi.

Mulle endale meeldib, et see on vabaõhukontsert. Saab lava suurendada ning heli on ka mõnusam kui kuskil metallkastis. Loomevabaduse osas on meie tiimiliikmed täiega elevuses. Saame teha asja, millest oleme unistanud või õigemini mõelnud, et Eestis ei saagi teha. Aga saab. Väljakutse ja eneseteostuse mõttes on see väga lahe üritus.

Tegin hiljuti Tanel Padariga intervjuu ja ta kiitis sind. Ütles sinu sotsiaalmeedia kohta, et “vaatan imetlusega asju, mida NOËP teeb. Tal on megalahedad ideed ja oskus neid ka realiseerida.” Kuidas sinu sisu valmib? On seal järjepidevust ja strateegiat või kõik lihtsalt sünnib kuidagi? 

Oo! Väga lahe. Sisu võiks olla struktureeritum. Suurim miinus on see, et teen natuke nagu jumal juhatab (muigab – toim.). Kui on vaja esinemist või uut singlit promoda, siis võtan kätte, mõtlen midagi ja teen. Selleks, et sotsiaalmeedia algoritmid sisu levimist toetaks, peaks see kõik olema stabiilsem ning tihedam, aga kõike ei jõua.

Usu või ära usu, mussi peab ka tegema! Ei saa ainult TikToki videoid teha. Isikubrändi pluss on see, et saad kõike enda käe ja maitse järgi teha. Miinus on aga see, et ega naljalt keegi teine samu mõtteid ei mõtle, kuigi kindlasti saaks koostööd teha.

Kui sul tuleb hea idee, kas siis teed, paned üles ja loodad, et läheb lendu? Või vaevad pead, mida teha, et video ikka võimalikult palju leviks? 

Vahepeal on need asjad vastuolus. TikTokis on väga tähtis, et võidaksid vaataja kolme sekundiga endale. Kui võtame klippi eraldi kunstiteosena, siis tahaks, et seal oleks avakaader, mis annaks olustikku edasi.

Vahel tajun, et loomeotsused, mis teevad video visuaalselt paremaks, tulevad tegelikult osade vaatajate arvelt. Ma ei paku alati kolme sekundiga tõmbenumbrit.

Instagramis vaatavad inimesed, kes on minu sisust huvitatud ja sellega rohkem kursis, nad teavad, mis tulla võib. Seal saan julgemalt enda maitse järgi teha. TikTokis peab tähelepanu aspekti rohkem jälgima.

Laias laastus on aga nii, et mis endale meeldib, läheb ka teistele peale. Muusikaga on sama – liialt palju ma ei mõtle, mis kellelegi meeldida võiks. See, mis tekitab endas kananahka, tekitab tõenäoliselt teistes ka.

Kas TikTokistumine on sinu muusikat muutnud? Siit ja sealt on lugeda, et plaadifirmad survestavad artiste TikTokke tegema, lootuses, et mõni läheb viraalseks. Rääkimata siis sellest, et popmuusikas muutuvad laulud järjest lühemaks ning tehakse ka nn TikToki lugusid. Kui video peab kolme sekundiga haarama, siis mulle tundub, et (pop)muusika liigub ka sinna suunas, et kõik peab toimuma ruttu ja kiiresti, et inimesed üldse kuulata viitsiks.

Selline mulje on küll, et lood lähevad lühemaks, aga samas võtad The Beach Boys’i lood ette ja need ongi umbes 2.20 pikad. Aga jah, palju tehakse oma lugudest TikToki edit’eid.

Väga edukalt läks viraalseks Chinchilla, kellega mul on paar lugu koos. Ta kirjutas laulu, mille feministlik sõnum tuli täiesti õigest kohast. Sõnum resoneerus kohe inimestega ning lugu läks TikTokis väga käima.

Suurepärane näide, kuidas TikToki kohustust enda kasuks ära kasutada. See kõik on samastumise küsimus nagu üldse kunstiga. Inimene tarbib kunsti seepärast, et end kuskil ära tunda ning saada oma mõtetele või tunnetele toetust või kinnitust.

Sinu edukates TikToki klippides on palju popkultuuri vihjeid, ehitad neid filmide ja seriaalide peale üles. Kas kasutad teadlikult materjali, millega inimesed on juba tuttavad? 

Suhtun klippidesse kui videomeemidesse. Popkultuur on hea alus, mille põhjal ideed tekkivad. Teen ise VFXi ning lahe on luua illusiooni nagu oleksin ise päriselt stseenis. Nullist on tore mõelda, aga praegu on periood, kus kasutan ära teiste materjali. See on nagu remix.

Eesti muusikaettevõtluse auhindadel pärjati sinu sotsiaalmeediasisu tiitliga aasta muusikaturundus- ja -kommunikatsioonitegu. 

Kogu see sotsiaalmeedia ja naljade osa on suur osa NOËPi brändist. Ma olen väga palju olnud siin samas arvuti taga ning nokitsenud teist päeva Jenna Ortega klippi. Parandan näotoone, et minu toon sobiks tema omaga, tegelen väikeste detailidega ning mõtlen oma peas, et millega ma tegelen. Nii palju on olnud seda, et millega ma küll tegelen. Lahe on see, et see on mingis mõttes end ära tasunud ja aitab kõik põhitegevusele ehk muusikale kaasa.

@noepmusic the studio is band is very enthusiastic 🤷‍♂️ @jenna0rtega @jimmykimmellive @jimmykimmelbackup #jennaortega #wednesdayaddams #jimmykimmel ♬ original sound – noepmusic

Palju see Jenna video aega võttis?

Paljud arvavad, et vahetad näo ära ja let’s go, aga see on väga detailne asi. Päev-poolteist kulus muusikale. Mõned tunnid filmisime, kaks päeva läks järelproduktsioonile.

Saan aru, miks istud arvuti ees ja mõtled, millega tegeled.

Siis oli ka albumiga seoses kiired ajad ning video oli rohkem hobiprojekt, mida ma nädalavahetustel südamerahuga tegin. Vahel on süümepiinad, sest aega kulub liiga palju.

Samas on turundus ja muusika nii läbi põimunud. Mõtled, et niisama nikerdad videot, aga sa teed ju tööd. Sa pead seda tegema. Või noh, kui sa ei teeks, teeks sulle seda keegi teine.

See oleks väga kallis teenus, mida sisse osta. See on muusikuks olemise juures üldse levinud narratiiv, et küsitakse, millal sa siis päris tööle lähed? Nädalavahetusel esinen, aga esmaspäevast reedeni olen siin stuudios ja teen asju.

Kuulaja võib mõelda, et lugusid pole aasta aega välja tulnud ja avalikke esinemisi on ainult üks – mida sa teed seal (naerab – toim.)? Aga usu mind, tegemist on. Mul on olnud perioode, kus on tulnud välja üks lugu aastas, aga samas kirjutasin neid 30-40 tükki. Kunagi ei tea, mis taustal toimub.

Kas sul on TikToki osas Eesti turundajatele või brändidele soovitusi?  

Ega mul on ka palju õppida. Üks asi, mis on tähtis – tuleks üle saada sellest trotsist, et see on kohustus. Pikalt oli TikToki kuvand – ja ilmselt on paljudele siiani –, et seal saab ainult tantsuvideoid teha. See pole enam üldse teema.

Mõtle, mis on sinu oskus või omanäolisus ning proovi vaadata, mis on lisaväärtus, mida saaksid lauale panna. Muusikutöö kohta on jäänud silma nõuanne, et ei tasu end kogu aeg paaniliselt turundada. Ei pea turundama kogu aeg oma lugu, toodet või teenust. Kogu su sisu ei pea olema katse turundada. Näita kõike muud. Näita mõnda hobi või personaalsemat aspekti oma äri juures. Kui sul on programmeerimisfirma ning üks töötaja imiteerib ülihästi Brad Pitti, siis mängi selle peale.

See on üks asi, mida pean ka endale kogu aeg meelde tuletama. Suur osa videosid on mul seotud millegagi, mida tahan promoda, kuid see kontekstiväline huumor lendab tihti kõige paremini.

Enda mitte tõsiselt võtmine on igas aspektis tähtis. Muusikas ka. Vahepeal olen uut muusikat kirjutades juba tõsine, teinekord kirjutad lollitades loo, see läheb kohe kastist välja ja on seetõttu hea.

Oled ka ühe Kuldmuna võitnud, Maailmakoristuspäeva “Puhta maailma saadikud” kampaania eest, olid seal kunstiline juht.

(Teeb suured silmad – toim.).

See on sulle üllatus?

Jah, ma ei teadnudki. Keegi ei öelnud mulle. Või siis ma lihtsalt ei mäleta.

Palju õnne! 

Aitäh!

Sa oled ju ka režissöör. Palju sa selles ametis reklaame oled teinud? 

Midagi ikka tegin. Mu esimene reklaam oli Sherwoodi siidrile kümme aastat tagasi. Mulle on reklaamimaailm noorest peale meeldinud. Kui õppisin Barcelonas videodisaini, tarbisin hästi palju reklaamimaailma trende ja sisu.

Reaalsuses on see natuke tüütum kui ideaalmaailmas. Tihti peale vaidled agentuuride ja klientidega, et saaks teha midagi eristuvamat. Inimesed pelgavad teha liiga julgeid asju. Sesmõttes on endale reklaame teha idekas. On hea olla enda klient. Saab teha nii julgeid reklaame, kui ise julged.

Sind näeb vahel reklaamides ka, kuigi ma usun, et sind kutsutakse tegelikult rohkem.

Ma olen läbi aastate öelnud nii palju “ei”, et inimesed mingi hetk andsid alla ja arvasid, et ma ei ole nagunii nõus. Eks ma kindlasti valin, aga kui tean, et režissöör on hea, copy on hea ja toode on hea, siis võib-olla. Ma pean muusikuna olema teatud määral kuskil pildis, aga proovin vältida, et mu nägu hakkaks kuskil telereklaamis jooksma.

MIks? 

Praegu on staadionikontserdi postrid väljas ja kõige vähem mulle selle projekti juures meeldib see, et mu nägu on ülekasutatud. Minus tekitab see ebamugavust. Pigem meeldib olla võimalikult anonüümne, kuigi see pole lihtne.

Esined 12. mail Estonias Kuldmuna järelpeol. Mida rahvas oodata võib?

Tantsu ja tralli! Jah, ilma naljata. Proovin panna kõik inimesed end vabalt tundma. Ma ise olen kontserdikülastajana pigem introvertne ning ma kunagi ei taha, et keegi sunniks mind tantsima vms. Aga ma prooviks ise tekitada sellist peomeeleolu, et see tuleb naturaalselt ilma jõudu kasutamata (muigab – toim.).

Autor: Siim Kera, TULI

Kuldmuna toimub 12.05 kl 18.00 Estonia kontserdisaalis. Järelpeol esineb lisaks NOËPile ka Nancy. Osta Kuldmuna pilet.

Kõik uudised