Kuldmuna disainižürii I juht Ionel Lehari: elame maailmas, mis on visuaalidega massiivselt ülekoormatud
Võtsime Kuldmuna disainižürii I juhi Ionel Lehariga luubi alla tulevased disainerid, muutused ja võimalused disainimaailmas ning rääkisime, millega peab arvestama, kui on soov oma töö konkursile saata.

Räägi, Ionel, mis sind disaini juures paelub?
Üle õla selja taha vaadates on see olnud loomulikult kulgev teekond; orgaaniline areng, mida erinevatel aegadel on juhtinud erinevad tõmbe- ja tõukejõud. Eks karjääri alguses oli see kindlasti uudishimu uue ja põneva vastu, ka ihalus iseseisva ja ilusalt toimiva enda elu järele. Hiljem on see olnud – aga on ka praegu – minu kanal soovitud tuleviku ehitamiseks ja elule tähenduse loomiseks.
Kuidas näed disaini rolli loovuse edendamisel Eestis ja rahvusvaheliselt? Millised on sinu ootused tulevastele disaineritele?
Disain ja loovus on lahutamatud, seda just selgelt tulevikku suunatuse põhjusel. Disain on tulevikku loov distsipliin oma mitmenäolistes avaldumisvormides. Loovus kannab head disaini, võiks öelda, et disain lendab loovusel.
Täna oleme ajas, kus parim osa meie disainist on kindlasti globaalse kvaliteediga. See tähendab universaalselt kõrget taset, mis paneb arutelu kohalikust ja rahvusvahelisest disainist uude konteksti. Selle diskussiooni telg pole enam kvaliteedivertikaal, vaid erinevalt asjakohased vastused uutele, üleilmset disainikogukonda ühendavatele väljakutsetele.
Minu ootus tulevastele disaineritele on, et nad seda mõistaksid. Et nad ei kaotaks kriitilist mõtlemist ja eksperimenteerivat originaalsust. Et nad oleksid ühelt poolt adrenaliinisõltlastest mängurid, teisalt aga vastutusest vaevatud süsteemmõtlejad.
See mõte kõlab ilmselge oksüümoronina, kuid see ongi pigem filosoofiline idee, mitte pragmaatiline kriteeriumite kirjeldus.
On täna keeruline disainiga leiba teenida? Milliseid nõuandeid annaksid noortele disaineritele, kes soovivad täna teha karjääri disainimaailmas?
Siin on palju vastakaid asjaolusid, millega arvestada. Jah, karjääri kontekstis peab leppima tõsiasjaga, et kohalik turg on täna pakkujatest väga küllastunud, samas on lõputu globaalne turg meile lahti.
Disaineri tegemised alluvad küll üsna hästi kaugtöö formaadile ning oskuste lävepakk on paljudele jõukohane, kuid üha kiiremini arenev tehnoloogia muudab ka disainis määravaks hoopis sügava intellektuaalse kontakti tellija ja disaineri vahel.
Visuaalseid simulatsioone disainib tehisaru juba täna meist paremini, kuid irratsionaalset käitumist ta veel ei mõista ning selle tähendust anda ei suuda. On huvitavad ajad ning meie valdkond on väga dünaamiline. Kes soovib selles vallas alustada, peab olema valmis elu lõpuni muutuma – olema pidevalt teel, omamata lõplikku arusaama oma teekonna sihtpunktidest. Mulle tundub see päris ahvatlev.
Juhid EKA-s visuaalse kommunikatsiooni eriala ning annad erinevaid erialaaineid. Mismoodi jõudsid üldse disainini?
Mõistega “disain” puutusin ma esimest korda kokku juba väga ammu, eelmise sajandil 70ndatel.
Minu ema Kaia Lehari oli eluaegne Kunstiakadeemia õppejõud ja Bruno Tombergi kolleeg. Nende omavahelised arutelud tööstuskunsti ja disaini mõiste sisu ning selle kasutuse üle jõudsid paratamatult ka meie koduse köögilaua taha. Proovisin uudishimuliku lapsena midagi kinni püüda.
Õpingud viisid mind skulptuuri juurde, kuid pärast lõpetamist liitusin nende tegijate ringiga, kes rajasid tänase reklaami- ja disainiskeene vundamendi. See oli ka minu esimene ja kõiki olusid arvestades kindlasti ka elumuutev kogemus disainerina leiba teenida.
Lõime 2002. aastal disainiagentuuri Identity, mis oli positsioneeringult üks teerajajatest omasuguste seas ning aitas Eestis oma panusega disainil ärivaldkonnana reklaamist iseseisvuda. Samal ajal ehk nullindate keskel alustasin ka õppejõuna töötamist. Tegin seda erinevas vormis Kunstiakadeemias, tänaseks on see päädinud korralise kaasprofessori ametiga EKA disaini ja innovatsiooni õppekavas, kus ma juhingi visuaalse kommunikatsiooni eriala ja annan erinevaid erialaaineid.
Millega peab arvestama, kui disainer tahab oma töö konkursile saata?
Sellele küsimusele on kergelt küüniline ja äraleierdatud vastus, mis küll kahjuks ei haaku hästi eelnevate mõtete mentaalsusega.
See üks ja ainus esimene ning peamine kriteerium on silma jäämine, märgatavus, massist eristumine. Elame maailmas, mis on visuaalidega massiivselt ülekoormatud ning konkursside žürii liikmete ajud kaitsevad end meeleheitlikult müra eest. Isegi siis, kui nad žürii tööd teevad ja töö autor oma teost müraks ei pea.
Seega – kui konkursile saadetud töö murdosa sekundi jooksul tema silma ei haara ja tähelepanu ei püüa, heidab ta selle kõrvale ja kõik muu on mõttetu. Alles hiljem tulevad muud olulised kriteeriumid, nagu näiteks idee, mis loob intriigi ja provotseerib vaatajat, sellele järgnev isekäivituv ja ennastjutustav lugu ning kõige lõpuks vaataja egot premeerivalt jumaliku tõena mõjuv lõpplahendus. Loogikale alludes on seda üsna lihtne mõista, küll aga enamasti raske teostada.
Mille põhjal valisid Kuldmuna žürii?
Disainžürii pidi saama võimalikult eripalgeline ning institutsionaalselt laiapõhjaline. Kuldmunale on palju ette heidetud, et auhindade arv on ülepaisutatud ning et neid jagatakse põhimõttel “omadelt omadele”.
Soovisin sellised mõtted koosseisuga tühistada, samas professionaalsuse arvelt järeleandmisi tegemata. Meil on lisaks kahe tippagentuuri disainerile žüriis kohaliku suurfirma kogenud turundusdirektor, rahvusvahelise eduloo brändijuht ja inhouse disainer, tüpograafia grand old man, muuseumi kuraator, mitmekülgselt andekas tudeng.
Tasakaalustatud, laiapõhjaline ning eripalgeline kooskond oli minu eesmärk.
Disainižürii I
Juhib Ionel Lehari (EKA)
- Meelis Opmann (brändi- ja disainijuht, Tactical Foodpack)
- Piia Tammelo (loovjuht, Velvet)
- Diana Didõk (pakendidisainer, KOOR)
- Mart Anderson (vabakutseline tüpograaf)
- Jüri Pootsmann (tudeng, EKA)
- Sandra Nuut (kuraator, Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum)
- Anne Tääkre (turundusdirektor, Balbiino)
Kuldmuna 2025 ajakava
- Tööde esmailmumise vahemik: 01.01.2024 – 09.02.2025
- Tööde vastuvõtt: 10.02 – 12.03.2025 (23:59)
- Hilinejate vastuvõtt: 13.03 – 19.03.2025 (23:59)
- Kuldmuna pidu: 04.04.2025
- Tutvu varasemate võidutöödega Kuldmuna arhiivist
Autor: Kärt Tomp, TULI