Loovagentuuri Tank digisuuna juht Irina Piiskoppel on sel aastal Kuldmuna digikategooria žürii esimees. Vestlesime Irinaga tänapäevasest digimaailmast ja küsisime, miks otsustas ta hakata Kuldmuna žürii esimeheks ja mida kujutab endast digisuuna juhi amet.

Irina jõudis reklaami valdkonda umbes 12 aastat tagasi. Peale ülikoolis majandusteaduskonna lõpetamist ja mõnda aega pangas töötamist, sattus ta meediaagentuuri planeerijaks. “Mingi hetk otsustasime agentuuri juhiga, et keskendun digistrateegiale. Nüüd olen Tankis ja tegelen digisuunaga edasi. Alguses tulin projektijuhiks, et saada loovtöö protsessidest paremini aru. Kui see pool selgeks sai, siis otsustasime eelmise aasta augustis, et nüüd on õige aeg alustada digisuuna juhina. See on endiselt põnev valdkond, digi ju kogu aeg muutub,” ütles ta.

Kas juhirolli sisse elamine oli raske?

Ma tegelikult ei pannud seda üleminekut tähelegi. Ma olin enne ja olen ka edaspidi oma tiimile abiks. Isegi lihtsam oli võrreldes sellega kui ma oleksin kohe juhiks tulnud – muidu mind ei oleks võib olla nii palju usaldatud ja kuulatud. Meil võttis ka aega üksteise tundmaõppimine, aga nüüd hüüavad kolleegid mind juba professor Piiskoppeliks.

Millega Sa igapäevaselt oma töös tegeled?

Minu uus roll näeb päris mitmeid funktsioone ette. Me tahame pakkuda kliendile hästi läbi mõeldud lahendusi. Me ei tee lahendustena ainult kujundusi ja visuaale, vaid me lähtume sihtrühmast, eesmärgist ja kanalispetsiifikast. Ma olen põhimõtteliselt kaasatud enamuses meie digiprojektides, mis ei ole ainult digi-kampaaniad, vaid ka veebilehtede ja muude digikanalite loomine. Lisaks mõtleme välja uusi, innovaatilisi lahendusi, kasvõi augmented reality või chatbot’e, ning otsime partnereid, kellega selliseid asju teha.  

Lisaks tegelen endiselt ka digistrateegiate väljatöötamisega – aitame klientidel paika panna eesmärke ja sihtrühmi, analüüsida sihtrühma teekonda ning kuidas sihtrühma tabada. Kõige selle kõrval arendan ka oma meeskonda. Meil toimuvad regulaarsed n-ö digitunnid, kus võtame konkreetse digiteema ette ja räägime selle lahti. Hoian meeskonda toimuvaga ja muudatustega kursis.

Millised on Sinu hinnangul tänapäeval kõige suuremad digivaldkonna väljakutsed?

Ma tunnen, et päris mitmed ettevõtted vajavad uuemat ärimudelit, et minna offline ärimudelist eemale ja rohkem modernse digimudeli poole. Inimene tahab saada infot kohe, siin ja praegu, ükskõik, mis seade käepärast on. Viimasel ajal on inimesed nii kannatamatud. Maailm muutub ja me ise muutume ning elutempo on oluliselt kiiremaks muutunud, millele peab vastama.

Kõik ettevõtted võiksid mõelda selle peale, kuidas olla õigel hetkel inimese jaoks kättesaadav. Inimesed kirjutavad väga palju juba lihtsalt Messengeri, keegi ei kirjuta meile ega helista. Üha rohkem tuleb chatbot’e, mis aitavad inimestel minimiseerida aega, mis kulub Messengeris elementaarsetele küsimustele vastamiseks. Väga paljud uued ettevõtted juba alustavad teistmoodi. Neil võib olla isegi lihtsam seda teha kui vanal ja kogenul ettevõttel ümber lülituda.  Minu arust on selle juures päris korralik väljakutse, kuidas kõikides digikanalitest (nii ostetud kui ka omatud) terviklikku lahendust luua, et see vastaks tänapäeva inimeste nõudmistele ja ootustele.

Mis Sa ise näed, millised on peamised digilahenduste kitsaskohad?

Ma arvan, et peale tervikliku lahenduse loomist on ka kvaliteet kindlasti oluline. Digikanalites kiputakse just kvaliteeti unustama. Mõeldakse, et mida orgaanilisem sisu, seda paremini läheb. Ma arvan, et siin peab ikka väga hea balanss olema. Ma hindan kvaliteetset sisu oluliselt rohkem ja arvan, et see kannatab. Lisaks sellele ma tunnetan vähemalt Eesti kontekstis, et veel ei ole lähenemine ja mõtlemine digital first ja mobile first niivõrd levinud. Teleklippide kohandamine online jaoks ei ole okei. Klipi filmimisel võiks kohe mõelda, kuidas seda klippi on võimalik luua lähtuvalt online kanalite spetsiifikast ja formaatidest. Aga see on positiivne, et me vaikselt liigume selles suunas.

Kui ettevõte tahab saada online‘s nähtavamaks, siis peab eelkõige paika panema oma eesmärgid, mida tahetakse saavutada ja kes on sihtrühm, milline on nende profiil ja online-käitumine. Need on baasasjad, ilma milleta edasi minna ei saa. Alustada tuleks eesmärgist ja sihtrühmast ning kui need on paigas, siis võib juba mõelda, mis see digistrateegia täpsemalt on. Erinevad kanalid ja formaadid tulenevad ka sellest, mida on vaja saavutada.

Millised on Sinu arvates head digilahendused?  

Läbimõeldud lahendus. Hea lahendus on näiteks see, kus relevantne sõnum on suunatud konkreetsele sihtrühmale. Sihtimine, segmenteerimine on hästi oluline, et just see õige sihtrühm näeks seda sõnumit. Inimesed ju ei taha mingit ebavajalikku informatsiooni saada, infot on niigi kohutavalt palju. Kuna digimaailm on kiire ja me scrollime nii kiiresti asju, siis hea online lahendus tabab kohe esimestest sekunditest tähelepanu. Lisaks on head lahendust võimalik luua erinevaid asju testides, katsetades ja analüüsides.

Kui kergelt tuli Sinu jaoks otsus hakata Kuldmuna digikategooria esimeheks?

Ma võtsin aega mõtlemiseks ja esitasin hästi palju küsimusi. Ma olen põhjalik inimene ja pean aru saama, mida minult oodatakse ja tahetakse. Aga tegelikult ma ei mõelnud väga kaua ning suhteliselt kiiresti andsin oma nõusoleku, sest ma usun, et see on väga hea ja uus huvitav kogemus. Ma võtan väga hea meelega kinni erinevatest võimalustest. Seega jah, ma ei mõelnud pikalt.

Ma ootan, et ma saan näha kõiki töid, mida muidu ei näe, ka neid, mis ei jõua shortlisti. Mul on suur lootus, et erinevates kategooriates esitatakse piisavalt töid. Ma ei tahaks näha, et mõnes kategoorias on selgelt näha tihedat konkurentsi ja teine kategooria ei ole üldse kaetud. Ja selliseid lihtsalt lõbu pärast tehtud töid sooviksin vähem näha. Ma tahan näha, et asjal oli eesmärk ja see reaalselt kõnetas sihtrühma. Ma ei ütle, et fun on halb, aga tahaks näha lahendusi, mis teevad inimeste elu mugavamaks ja paremaks.

Mis Sa üldiselt arvad Kuldmunast?

Ma arvan, et Kuldmuna on oluline, sest ega neid konkursse ei ole väga palju. See muidugi nõuab ressurssi ja panust, aga me kõik oleme eelmisel aastal selle nimel tööd teinud. Muidugi me ei loo mingit asja konkursi pärast, aga Kuldmuna ja sellised teised võistlused on vajalikud. Rõõm on näha ja kuulda ka seda, et Eesti loovagentuurid esitavad oma töid ka välismaistele konkurssidele ja mõned saavutavad päris häid tulemusi. Ma arvan, et Kuldmuna on selline hea eeletapp enne välismaistele konkurssidele minekut. Siin saab enesekindlust, et see töö kõnetas ja sellel on potentsiaali. Aga Kuldmuna ei ole vajalik ainult tööde pärast, see annab ka kommuuni, kus kõik loovad inimesed saavad ühes kohas kokku. Kõik rõõmustavad võitude või kaotuste pärast. See annab võimaluse meil omavahel suhelda.

Mis on Sinu soovitused tööde esitamiseks?

Kuldmuna on eelkõige loovust hindav konkurss, kus me ei hakka tulemust vaatama.. see on oluline, aga see ei ole põhiline hindamiskriteerium. Digikategoorias ma rõhuksin loovusele ja innovaatilisusele. Ma ootaks, et asjal peab olema eesmärk, mis kõnetab konkreetset sihtrühma ja jälgib digitrende, innovaatilisust ja uuenduslikku uut tehnoloogiat. Lisaks ootan kvaliteeti. Kui rääkida konkreetselt töö esitamisest ja case study loomisest, siis tahaks rõhutada, et kui on rakendatud innovaatilisi lahendusi või erilahendusi, siis tahaks, et oleks ka kasutatud tehnoloogia lahti seletatud.  

Kes kuuluvad tänavu Kuldmuna digikategooria žüriisse?

Žürii koostamisel lähtusin kolmest põhimõttest. Esiteks tahtsin, et žürii liikmed oleksid erinevate digikompetentsidega, sest meil on ka erinevad alakategooriad. Teine põhimõte oli see, et žüriis oleks nii uued inimesed kui ka need, keda ma väga hästi tööalaselt tunnen. Kolmandaks eelistasin žüriis pigem noorema põlvkonna inimesi. See on klišee, aga digimaailma veavad, loovad ja tihti kasutavad just noored.  

Seetõttu on mul žüriis loovagentuuri esindaja Aleksandr Dmitrijev Age Creative’st ja meediaagentuuri esindaja Jaak Saarepuu Dentsu Aegist, sest nemad on kõikide digiosade vahel. Mul on erinevad digi- ja veebiagentuuride esindajad ning UX spetsialistid ehk siis Velvetist Raik Ilves, WINKist Holger Mets ja kliendi poolelt UX spetsialist Rait Vagula Teliast. Lisaks on žüriis sotsiaalmeedia gurud, kuna sotsiaalmeedia lahendusi tuleb tavaliselt päris palju ja seal tehakse kõige rohkem innovaatilisi erilahendusi. Seega valisin Karola Karlssoni ja Madis Trei.

Kas oli raske žüriisse inimesi valida?

Alguses oli mul väga suur list, kellest oli raske valikut teha. Ma olin hästi positiivselt üllatunud, et ma ei pidanud mitte kedagi veenma. Kõik andsid suure „hurraaga“ kohe oma nõusoleku, mis on väga hea märk, sest see tähendab, et noored tahavad olla reklaamimaailmas ning anda oma tagasisidet ja panust. See on väga positiivne.

Lõpetuseks ütleks, et eelkõige aitäh žürii liikmetele, kes nõustusid. Teiseks ma tahaksin tänada juba kõiki konkursil osalejaid ette nende tehtud töö ja panuse eest, sest me kõik teame, kui pingelised vahepeal need asjad siin valdkonnas on ja ajaline ressurss on piiratud, aga ikkagi, vaatamata sellele suudame luua väga ägedaid asju. Edu kõigile konkursil!

Intervjueeris: Helena Vaht, Dalton

Kuldmunale tööde esitamise tähtaeg: 25. veebruar 2020

Kuidas ja mida esitada: Kuldmuna 2020 juhend 

Esita töö Kuldmunale siin: defol.io/kuldmuna/2020 

Kuldmuna kodulehekülg: www.kuldmuna.ee

Kõik uudised