Värske ilme saanud digikategooria žüriid juhib tänavu disainiagentuuri Velvet juht Pärtel Vurma. Uurisime, miks muudatusi vaja oli; milline on veebilehtede olevik ja tulevik ning mida töid esitades tarvis tähele panna.

Oled uuenenud digikategooria žürii juht. Digireklaamid ja muu on nüüd digikategooriast kadunud. Sinu enda tunnetus: miks seda muudatust vaja oli? 

On rõõm ja au koos valdkonna tipptegijatest koosneva digižüriiga käärida käised üles ja võtta enda õlule see vastutusrikas ülesanne selgitada välja viimase aasta parimad ja silmapaistvamad tööd.

Digireklaamide kadumise osas tuleb täpsustada, et kategooriad nagu digikampaania ja digireklaam on jätkuvalt alles. Neid hindab lihtsalt reklaamižürii, mis on minu arvates ainuõige ja igati loogiline muudatus. Reklaam sõltumata kanalist jääb reklaamiks.

Seda peabki hindama žürii, kes vaatleb, kuidas digikanalites tehtud kommunikatsioon toetab kampaania või brändi üldist kanaliteülest strateegiat. Nüüd saab reklaamižürii neid kategooriaid kasutada ühtse kampaania tervikpildi mõistmiseks.

Olin juba mitu aastat tundnud teatavat kummastust, et aasta digiagentuuri tiitli otsustamisel mängisid kaasa reklaamikategooriad ja digižürii valis kõrvuti välja parimat digidisaini ja digikanalites avaldatud reklaami.

Olgugi, et meedium on sama, siis toimiva ja kasutajakeskse kodulehe või rakenduse disainimine on hoopis teine valdkond kui digikampaania loomine. Tänavu tehtud muudatused teevad eelkõige tegijate ja osalejate jaoks selle vahe oluliselt selgemaks.

Uue tulijana tervitame kategooriat e-pood, kuhu on oodatud kõik veebilahendused, mille abil saab toodet või teenust osta. Selline kategooria on mitmes mõttes oluline. Esiteks võtab see koormust vähemaks kodulehtede kategoorial, mis on legendaarselt ülisuure tööde arvuga.

Teiseks on korporatiivset kodulehte žüriil väga raske kõrvuti hinnata hea e-poega. Kolmandaks tahaks tunnustada ja julgustada heade kasutajakesksete e-kommertsi lahenduste loomist ja arendamist. Valdkonnale andis orgaanilise tõuke COVIDi aeg ning e-poed ei näita ka nüüd aeglustumise märke. See ongi meie poodlemise tulevik või õigem oleks isegi öelda olevik.

Koduleht on Kuldmunal tõesti väga populaarne kategooria. Samas võib aeg-ajalt välismaisest veebist lugeda veidi provotseerivaid teemapüstitusi stiilis, et veebilehed on suremas. Ja seepeale keegi ütleb, et kindlasti ei ole. Ütleks ka, et ei ole. Milline paistab sulle veebilehtede olevik ja tulevik 2024. aastal? 

Kogu maailm on pidevalt muutumises ja ilma selleta oleks meie elu väljakannatamatult tüütu ja igav. Veebilehed ei ole suremas, aga nad on kindlasti oma rollis pidevas arengus ja muutumises. Ma mäletan, et kui Facebook sai populaarseks, oli grupp eksperte, kes hakkasid kuulutama, et kodulehtedega võib nüüd hüvasti jätta, sest ettevõtetel piisab tulevikus ainult oma Facebooki lehest, kuhu saab kogu vajaliku info paigutada. Ligi 20 aastat hiljem saame tõdeda, et seda pole juhtunud.

Küll on muutunud kodulehe roll nii kommunikatsioonikanali kui ka ettevõtte digitaalse ökosüsteemi osana. Kui enamus (turundus)kommunikatsioonist käib tänapäeval sotsiaalmeedia kanalites ja suurem osa kokkupuutepunkte brändiga toimub läbi digitaalsete teenuste (olgu selleks äpp, e-pood või veebiteenus), siis koduleht on jätkuvalt see üks kindel ja heas mõttes ametlik brändi kodu ja usaldusväärse info allikas.

Koduleht on digiversumis see paik, mida ettevõte kõige paremini kontrollib, kus oma iseloomu ja brändi eripära välja näitab ning mille abil pikaajalist väärtust ja ajalugu loob. Kodulehel esitatava info kvaliteeti tajutakse kõige usaldusväärsemana. See on eriti tänapäeval väärtus, mida oleks rumal kasutamata jätta.

AI-st on küllalt räägitud, aga veebilehtede ja äppide kontekstis pole me seda TULI-s väga maininud. AI võib mulle kiirelt veebilehe ja äpi valmis treida. Ilmselt küll üsna geneerilise välimusega, aga siiski… Kas see juba mõjutab või hakkab valdkonda mõjutama? 

Ma olen suur AI entusiast ja filosoofilises mõttes tehno-optimist, kes usub, et tehnoloogia areng aitab inimkonda järjest paremale järjele. Keskendun teadlikult sellele, kuidas disain ja tehnoloogia aitab pärismaailma probleeme lahendada ja ma ei lähe kaasa maailmalõpukuulutajate või ludiitliku hüsteeriaga.

Jah, tehisaru areng mõjutab meie kõigi tulevikku. See on üks suuremaid tehnoloogilisi murranguid pärast interneti laialdast levikut. Selles peituvad imelised võimalused ja samas ka ohud. Mida kiiremini ennast AI valdkonnaga kurssi viid, seda paremini oskad seda oma töös ja eraelus ära kasutada.

Digivaldkonna eelis on selles, et meie olemegi need disainerid ja arendajad, kes aitavad ettevõtetel luua uusi lahendusi, mis AI tehnoloogiaid rakendavad. Meie vastutus ja kohustus on teha seda nutikalt, inimkonda ja maakera säästvalt ning inimkogemust väärtustavalt.

Kõige selle juures jäävad meie töös jätkuvalt kõige olulisemateks komponentideks inimestevahelised interaktsioonid, inimese tehtud otsused, inimeste loodud ehedad sõnumid, originaalsed ideed, hoolivus ja empaatia.

Isegi kui AI suudab kunagi tulevikus tehniliselt ja esteetiliselt samaväärse kodulehe luua kui hea digiagentuur, siis see ei asenda projektis osalevate inimeste jaoks kõike seda, mida ühe toreda veebiprojekti juures kogetakse.

Kõiki neid põnevaid vestluseid ja arutelusid, süvenevat sisuloomet, sihtgruppide tundmaõppimist, eesmärkide seadmist, eksperimenteerimist ja avastamist. Ma arvan ja loodan, et iga agentuur on kogenud oma brändingu või veebiprojektide puhul seda hetke, kus kliendipoolsed projektis osalejad saavad aru, et nad räägivad oma ettevõtte jaoks üliolulistel sisulistel teemadel omavahel esimest korda. Seda on imeline kogeda ja see toetab mõistmist, et teatud protsesse ei ole mõistlik liigselt optimeerida ja automatiseerida.

Milline on 2024. aastal hea veebileht? Millised on levinumad vead, mida sa igapäevaselt või iganädalaselt veebilehtedel näed? 

Püüan üldise vastuse anda. Hea veebileht on selline, mis aitab külastajal täita ülesande, millega ta veebilehele tuli. Tavaliselt on selleks info, mis aitab tal teha järgmist otsust. Mida ausam ja kvaliteetsem on info, seda enesekindlam on külastaja otsus ja seda paremini ta ennast tunneb ning suurema tõenäosusega sind usaldab.

Kõige suurem viga on veebilehe külastaja segadusse ajamine. Seda on üllatavalt lihtne teha. Kui paned liiga palju erineva iseloomuga infot kokku, kasutad meeleheitlikult tähelepanu püüdvat loosunglikku sisuteksti, ootamatut ja brändikuvandiga mitte kokkukäivat visuaaliat või segast infoarhitektuuri.

Alusta alati sellest, et tunne oma veebikülastajat ehk sihtgruppe ning tea, mida sa neile öelda tahad. Ainult nii saad neile enesekindlalt silma vaadata ning nad usaldavad sind ka kogu järgneva kogemuse pakkuja ja juhtijana.

Digižürii hindab töid ka kategoorias “Kasutajakogemus ja kasutajamugavus: UX/UI teekond”. Hea kasutajakogemus on selline, mis on teadlikult disainitud ja juhitud. Ideaalsel juhul suudab selle teekonna käigus teenusepakkuja kasutajat ka positiivselt üllatada. Üllatuse sisu võib kirjeldada kasutajapoolse lausega “Ma ei oleks ise selle peale osanud mõeldagi!”. See on emotsioon, mis toob teid koheselt kasutaja jaoks rolli, kus ta mõistab, et olete tema poolt ja tema huvide eest väljas.

Sellist kvaliteeti on võimalik saavutada ainult siis, kui te päriselt uurite, testite ja valideerite oma külastajate ootusi ja vajadusi. Kui mõistate nii nende funktsionaalseid kui ka emotsionaalseid vajadusi ja ka teie teenuse kokkupuutepunktide väliseid aspekte, mis nende suhet teiega mõjutab, on teil võimalik pakkuda kogemust, mis ületab ootusi ja eristab teid konkurentidest.

Kui juba jutustame, küsin ühe disainiküsimuse ka: majandusolukorraga seoses kardeti, et disainiagentuurid saavad löögi. Kas on tunda, et kliendid kärbivad disainilt, sest nad ei pea seda praegusel ajal hädavajalikuks? 

On täiesti ilmselge, et kui Eesti majandus on langenud kaks aastat järjest ja prognoosi järgi lisandub sellele ka kolmas langusaasta, siis on see mõjutanud ka meie sektorit.

Mitmed kliendid on oma investeeringuid edasi lükanud ja see on ka täiesti mõistetav. Praeguse trendi jätkudes võivad sellel olla pikaajalised tagajärjed kogu valdkonnale. Kui talendid mingist sektorist lahkuvad, siis hiljem seda olukorda meie kõrgprofessionaalses teenusvaldkonnas taastada on väga aja- ja energiamahukas.

Samas annab kriis võimaluse vaadata üle, millised osad meie teenusest on klientidele sellises olukorras vajalikud ja relevantsed, mis omakorda sunnib ka enda võimekusi ja võimalusi kainemalt hindama.

Klientidel soovitan ma muutuste protsessi kindlasti disainereid kaasata. Olen jätkuvalt seisukohal, et disain on innovatsiooniloome kõige rakenduslikum ja praktilisem võimendaja. Olgu teil laual teenuse uuendamine, uue toote loomine, uuele turule minek või väärtuspakkumise täpsustamine – disainerid panevad teid sellel teekonnal õiges suunas, õigete vahendite ja värskete mõtetega liikuma. Praegu ilmselt ongi kõige õigem aeg gaasi juurde panna, sest rallimaailmaga paralleeli tuues, kes kurvist väljudes kõige varem hoo sisse saab, see teistelt eest sõidab.

Milline on hästi esitatud Kuldmuna töö? 

Parim case study on selline, mis toob selgelt ja kompaktselt välja töö unikaalsuse. Digikategooriates hinnatavad projektid on oma olemuselt üsna eesmärgipärased ja seetõttu peaks kindlasti kirjeldama, millist probleemi lahendama mindi ja kuidas probleemi lahendamine õnnestus. Loomulikult tuleb kasuks ka oskus läbi esitatud töö jutustada lugu, mis žüriiliiget nii inimese kui ka professionaalina kõnetab.

Mille põhjal sa žürii kokku panid? 

Žüriisse kutsusin valdkonna tipptegijad, kellest igaühel oleks oma unikaalne vaatenurk sõltuvalt tema rollist ja senisest kogemusest. Veebilehtede ja digitoodete disainerid, disainitiimide juhid, kliendikogemuse ja e-äri valdkonnajuhid – kõik nad toimetavad justkui samas ökosüsteemis, aga nende suhe disainiprojekti võib olla väga erinev. Kui kõikide osapoolte huvid ühes projektis kokku saavad, siis see ongi parim tulemus.

Digižürii I (hindab kodulehti, e-poode, digiteenuseid ja rakendusi ning UX ja UI teekonda)

Juhib: Pärtel Vurma (Velvet)

• Toomas R. Raist (e-äri arendusjuht, Rahva Raamat)
• Keit Ein (tootedisaini juht, Eesti Energia)
• Mari-Liis Küppar (kliendikogemuse ja turunduse juht, Omniva)
• Nele Erikson (loovjuht ja disainer, NOPE Creative)
• Otto Jaansoo (tegevjuht, Hable)
• Aleks Tenusaar (produtsent, Optimist Motion)
• Liis Todesk (vanemdisainer, Glia)Žüriid kogunevad WIP Maakris. Teeme rutiinist elamuse!

Autor: Siim Kera, TULI

Kõik uudised